Rassid ja võimed

[Isis Nigra Nox]

Kolm planeeti - Maa, Hibitaros ja Extarneus. Vägapalju oleneb sellest, kus sünnitakse, üles kasvatakse, või kauem elatakse.

Inimesed - kõige "tavalisem" ja ilmselt kõige iidsem rass. Elavad põhiliselt Maal ega oma eriti sagedasti võimeid (kui omavad, siis üldiselt on sündinud Hibitarosel või on nad hoopis nõiad(nõid niiöelda sünnib inimesena, tema perekonnas ei pea olema nõia verd, et ta saaks olla nõid)).
Inimestel on võimalik muutuda vampiirideks või deemoniteks. Viimane on haruldasem, kuna tavaliselt selle käigus surrakse, kuid üldiselt pärast muutmist on inimene nagu iga teine deemon või vampiir, deemonite puhul on ainukeseks suuremaks erinevuseks see, et muudetud deemonil pole päris kindlasti tiibu. Tavaliselt seiskub vananemine kohe pärast muundumise lõppu. Muundumine kestab igal isikul suhteliselt erinevalt. Suuremad muutused toimuvad üldiselt esimesel nädalal, kuid alles kolm kuud pärast muutmist saab inimesest niiöelda täisväärtuslik deemon või vampiir, enne seda võib esineda kummalisi olukordi.
Muudetud vampiiridel on ka siiski üks iseärasus - kui nad on muudetud Maal (ehk nad on suurema osa ajast pärast hammustust veetnud Maal) ei talu nende nahk ega ka silmad eriti päikesevalgust ja nad võivad põlema süttida.

Nõiad - Nõidad on tihedamini naised, kui mehed, kuid ka mehed ei ole üliharuldased. Keegi pole väga kindel, kuidas kellegist saab nõid ja kellegist mitte - kui välja jätta üksikud nõidade suguvõsad, kus vähesed on mitte-nõiad. Nõid võib olla täiesti tavalisest inimeste perekonnast pärit isik, kes tihti ei teagi, et ta seda on, kuna ta võimed Maal elades pole väga tihti liiga ebatavalised, et neist oleks raske mööda vaadata.
Nõidadel on niiöelda rassivõimena "taimede tajumine" või üleüldse looduse tajumine. Kui nad suudavad oma mõtetel mitte lasta taju varjutada suudavad nad väga hästi taimedega ravitseda erinevaid haigusi jms. Lisaks saavad nad hästi läbi loomadega, kes neid ei karda ja tihti nende juurde "abi paluma" lähevad. Nõiad saavad tihti loodusega läbi paremini, kui teiste nõidade või ükskõik mis rassi esindajatega, seega on nad tihti eraklikud või elavad koos näiteks oma õdede-vendadega vms.
Nõidade seas levinumad võimed on: loomadega rääkimine, must/valgemaagia, loitsimine, tervendamine, ennustamine, minevikunägemine.
Nõidade seas levinumad oskused on: needmine (ja selle õpetamine mitte-nõidadele),
Nõiad on tihti täiesti ainulaadsed ja nende puhul ei kehti reegel, et kõik võimed on avaldunud hiljemalt 14. eluaastaks. Nõiad võivad elada väga kaua või ka väga vähe ning näiteks needmist oskavad tihti kibestunud nõiad ja see ei vaja alati erilist lihvimist ning võib lihtsalt "välja plahvatada", kui nõida ärritatakse. Nõiad on üks Hibitarose kõige salapärasemast rassidest, nende juures ei ole alati kindlaid seaduspärasusi ja samas valitseb siiski mingi loogika.


Haldjad - neid peetakse Hibitarose esimeseks rassiks ja ka selleks, kes oleksid pidanud ainukesena sinna jääma (legendide põhjal). Nad on inimestega suhteliselt sarnased ja samas ka mitte väga sarnased. Haldjad on üldiselt 2-3 meetri pikkused ja peaaegu kõigil on pikad juuksed. Haldjate nahk on väga pikalt täiesti veatu (haldjad elavad umbes 700 aastat, mõnedel andmetel veelgi kauem, aga samas mõnikord ka vähem) ülivanade haldjate nahk hakkab mingi hetk meenutama puukoort, kuid "inimestele loomulike" kortse neil ei ole - puuduvad kotid silmade all jms. Haldjate nahavärv võib olla beežikas või rohekas, mõnikord ka täiesti puukoore värvi pruun. Nende juuksed on umbes samades värvides, kuigi esineb ka lumivalgeid ja musti juukseid. (juuksed on üldiselt nahast tumedamad nagu ka huuled) Haldjate kõrvad on suhteliselt suured ja teravatipulised ning nad suudavad neid mingil määral pöörata, meenutades kergelt kasse. Haldjate silmad võivad olla äärmiselt erinevad - eriti pupillid. Mõnikord on need ümmargused, mõnikord ühte või teistpidi piklikud vms.
Haldjaid peetakse alati taimetoidulisteks, mida nad ka kahtlemata mingil määral on, kuid sellest hoolimata söövad nad ka liha, kuid suhteliselt tihti putukaid ja nende jaoks on äärmiselt oluline, et nende maal valitseks tasakaal, seega kestavad ettevalmistused jahiks suhteliselt kaua, kui kuskil pole just mõnda vana või haiget looma - need ei pea nagunii eriti kaua vastu. Siiski ei eemalda nad eriti tihti haigeid või vanu, sest ka kiskjad peavad midagi sööma ja nõrgemaid on kergem kätte saada.
Haldjad elavad enamasti metsades, nende majad asuvad puujuurte vahel maa-all, puude otsas või siis ka mõnikord vanemate puude puuõõnsustes.
Haldja naine on rase 13 kuud ja laps kasvad pärast sündimist äärmiselt kiiresti. Viie aastasena peaks tavaline inimene teda ilmselt kümneseks - nad on siis tihti juba pooleteist meetri pikkused. Kasv peatub umbes kuueks aastaks ja siis tuleb jälle kiirem kasvuperiood kus nad kasvavad oma kasvu peaaegu täis. Haldja keha on kasvamise lõpetanud üldiselt umbes 16-20 eluaasta vahel, kuid nende vanus ei "seisku". Keha küll ei muutu ja tõsiselt keeruline on haldja vanust määrata, kuid siiski ei saa öelda, et: "See haldjas näeb 15-aastane välja." või "See on umbes 30. eluaastasse kinni jäänud.".

Elementalid -  elementalid on teatud elemendi puhas kehastus - neil on alati samad võimed. Nad suudavad taltsutada oma elementi (mida on alati üks, kuna erinevad elemendid satuksid omavahel konflikti ja hävitaksid elementali) moonduda, ehk muutuda ükskõik mis eksisteerivaks või mitte eksisteerivaks elusolendiks (samuti ka sulanduda ümbrusega). Niiöelda päris-elementaleid on Hibitarosel suhteliselt vähe, see arv ka kõigub, kuid tavaliselt on see umbes 19-37 isendit. Elementalid surevad ja sünnivad päriselt ainult Extarneusil, ehk siis päris-elementalid on Extarneusi elementalid ja Hibitarosel sündinud elementalid Hibitarose elementalid. Lisaks on olemas veel ka Maa elemetalid, kuid nemad on tõsiselt haruldased. Sisuliselt on elementalid siiski kõik ühesugused, kuid neid saab hävitada vaid siis, kui nad viibivad oma sünniplaneedil.
Elemental võib veeta kogu oma elu mingi oma lemmikloomana, või siis pidevalt muutudes. Neil pole kindlat eluiga, nad elavad nii kaua, kuni enam elada ei ihka, või kuni keegi nad ära tapab. Elementalid on lisaks veel äärmiselt ligitõmbavad ja tunduvad silmipimestavalt ilusad ükskõik mis kujul. Elementalid on üldiselt niiöelda head, ehk siis nad ei kasuta oma võimeid kurjasti, kuigi olemas on ka "pimedusega löödud" isendeid, kes valitsevad lihtsalt mingi maa-ala üle ja on agressiivsed, kui keegi seal nende reegleid rikub.
Elementali-verelised omavad üldiselt oma elementalist vanema lummust ja neil on alati üks kindel element. Mõnikord juhtub, et see element hävitab nad. (Nt. tuletaltsutaja süttib iseenesest põlema nagu Maal muudetud vampiir jms)
Elementali naised ei ole rasedad ja öeldakse, et elementalid kooruvad (see on seotud elementalite ja fööniksite arvatatava sugulusega) tavaliselt on nii uue elementali isa kui ka ema ühe ja sama elemendi taltsutajad, kuid see ei pruugi alati nii olla. Munas on elemental ühe päeva kuni ükskõik mitu aastat. Mõned munad võivad jääda ka koorumata ja kivistuda. Selliseid munasid neavad mõnikord nõiad ja loovad kummalisi olendeid.

Vampiir - on vereimeja. Nad on inimestest kolm korda tugevamad ja nende nahk ei ole just "kõva" vaid pigem lihtsalt sitkem ja seega on seda vigastada raskem, kuid samas mitte võimatu. Vampiiride vigastused paranevad aga kiiresti. Nende veri on tumepunane - peaaegu must. Päevas vajavad nad verd mõne liitri jagu. Süüa võivad nad ka harvemini, mõne nädala või kuu tagant, aga siis vajavad nad palju rohkem verd ja peale selle sisse õgimist on nad mõnda aega outis ja kerivad mõnda nurka puhkama. Vampiiri saab tappa teda põlema pistes (nad ei võta eriti hästi tuld) või teda mõnda aega ilma vereta hoides, kuid see ei pruugi alati toimida. Vampiirid suudavad minna puhkerežiimi ja väga kaua olla ilma vereta ja paremat aega oodata. Nad on äärmiselt vastupidavad. Vampiiri surnuksnäljutamiseks peaks teda Hibitarose rauast kettidega kinni hoidma ja sundima teda oma energiat ära kulutama. Vampiirist eemaldatud kehaosad kasvavad ta külge tagasi, kui keegi need tema lähedusse asetab. Siiski on seal ka oma ajalimiit sõltuvalt kehaosast ja sellest, kus see on, kuna kui see kellegi poolt juba ära süüakse ei saa see enam tagasi kasvada.
Vampiiriks on võimalik nii sündida kui saada - esimene on muide riskantsem. Vampiiri naine on rase vaid kuus kuud, kuid see on mõnikord piisavalt pikk aeg, et nad hulluks ajada ja jahil käies võib loode liiga palju raputada saada ja surra. Järglasi suudab ilmale tuua vaid sündinud vampiiri naine, kuna muudetud vampiiride keha ei ole võimeline muutuma (juhul kui tegu pole just olnud väga noore lapsega ja sel juhul vananeb ta ka vaid 1-3 aastat, mitte rohkem).
Muutumis protsess võtab aega umbes kolm kuud - suuremad muutused on möödunud tavaliselt juba esimesel nädalal, kuid esialgu ei pruugi vampiir väga palju verd tahta või siis võib ta selle järgi täiesti hull olla ja kõiki rünnata. Erinevate rasside vered mõjuvad vampiiridele ka erinevalt, kuid samas ei lähe nad inimvere peale rohkem pöördesse kui looma verepeale. Neile on olulised veres olevad toitained ja nad eelistavad just söönud olendeid. Kaua nälginud vampiir ei pruugi end väga hästi kontrollida.
Maal muudetud vampiirid on päikese suhtes tundlikud ja võivad põlema süttida, kui nad liiga kauaks päikesevalguse kätte jätta.
Sündinud vampiir ei vaja verd enne, kui ta vanus seiskub. Tavaliselt söövad nad ennem inimeste toitu ja mõnikord ka pärast.
Vampiiri kehatemperatuur on tavaliselt inimese omast viie kuni kümne kraadi võrra madalam, mõnikord ka veel madalam. Vampiiri ei tapa temperatuuri kõikumine kui see jääb -30 ja +99 vahele (nahatemperatuur).

Deemon - on hingede/isiksuse õgija. Nad meenutavad välimuselt tihti neid, kellega on koos üles kasvanud - seega võib deemon näha välja nagu haldjas või siis olla lihtsalt täiesti teistsugune kui tema vanemad. Deemonite kaasasündinud võime on kehamutatsiooniga nahksed tiivad - kuigi neid ei pruugi olla kõigil ja mõningatel juhtudel võivad need lihtsalt liiga väiksed olla, et nendega lennata.
Deemonid vajavad hingi sõltuvalt sellest, kellele kuulus viimane - kui palju oli tollel teadmisi jne. Kui palju läheb nende läbiseedimiseks aega. Deemon ei vaja tavaliselt hingi sagedamini kui 1-3 korda nädalas ja peaaegu mitte kunagi harvemini kui 3 korda kuus. Veel kauem võib aega minna juhul, kui nad on kellegi väga-väga vana kätte saanud. Peale liiga suurt kõhutäit võib deemon olla mõnda aega outis nagu ka vampiir.
Muidugimõista ei piisa deemonile ainult hingedest/mälestustest või kuidas iganes neid veel nimetada. Nad söövad ka inimeste toitu, mõningal juhul joovad ka verd vms. Sõltub kellega koos nad kasvanud on. Nad on inimestest kaks kuni kolm korda tugevamad, kuid nakatuvad inimeste haigustesse (ei sure aga nendesse üldiselt) ja nende nahk on pehmem kui vampiiridel. Nahatemperatuur kõigub sama palju, kui vampiiridel.
Deemonit on võimalik tappa lihtsalt surnuks näljutades (ilma hingeteta suudavad nad kauem eksisteerida kui ilma inimeste toiduta). Siiski võib deemon elus püsida ilma millegita kuu aega, minnes puhkerežiimi.
Nad ei vaja hingi enne vanuse seiskumist, nagu vampiirid ei vaja verd.
Deemoniks muundumine on väga riskantne ja vähesed jäävad selle tagajärjel ellu. Esiteks peab deemoni ja inimese vahel olema kokkulepe - see ei saa juhtuda kogemata. Inimesel peab olema piisavalt tahtejõudu, et mitte deemonit kartma hakata. Deemon ja inimene on muundumise ajal "ühe teadvusega" nad teavad täpselt kõike teineteisest ja see tekitab ka sideme pärast muundumise lõppu. Kui inimese mälestused deemonisse ei valgu (st. inimene peab end avama deemonile ja deemon peab avama end inimesele, kuid nad peavad mõlemad vältima oma mälestuste kaotamist). Deemon annab inimesele protsessi käigus mõned oma ohvrite mälestused. Seda nimetatakse piltlikult inimese hinge ära needmiseks või patuseks tegemiseks. Deemon teeb inimesele otsa lahti ja pärast seda on ta võimeline ise hingi sööma. Täielik muundumine kestab mõne aasta. Inimene saab järjest rohkem deemoni sarnaseks. Vanus seiskub vahetult pärast deemoniga silmsideme katkestamist.

Hiigelmuunduja - näeb välja igati nagu täiesti tavaline pisut tumedama nahaga inimene. Nad elavad üldiselt karjade või sugukondadena, kus kõigil on üldiselt sama loom. Nagu nimigi ütleb, on nad muundujad, kes muutuvad oma looma suuremaks versiooniks. Rotid on rebaste suurused ja rebased huntidest suuremad, põdrad täielikud hiiglased. Suuurust reguleerib mõnikord nende meeleolu. Rahumeelsetena on nad pisut väiksemad ja vihastena võivad paisuda. See võtab suhteliselt palju energiat.
Hiigelmuundujad elavad kauem kui inimesed, umbes 300-500 aastat on nende tavaline eluiga, kuigi ka väga tavaline pole võitluste käigus surma saada. Maal on nende eluiga lühem, kui Hibitarosel ja Extarneusil. Maal ei suuda nad ka oma looma nii mitme kordistada, kui Hibitarosel.

Märkused: deemoneid ja vampiire nimetatakse parasiitideks, kuna nad toituvad teistest ja kuna nad meenutavad surematutest kõige rohkem inimesi. Deemonlust ja vampiirlust on mõnikord nimetatud ka haigustekst nagu ka libahuntlust. Verd ja hingi peavad nad sööma niiöelda selleks, et maksta oma surematuse eest.